Protokoll arvutivõrkudes on reeglite kogum, mis määrab, kuidas seadmed omavahel suhtlevad ja andmeid vahetavad. Protokoll tagab, et andmed jõuavad õigesti sihtkohta ja seda turvaliselt. See määrab andmete saatmise ja vastuvõtu viisi, sealhulgas andmeedastuse formaadi ja järjekorra. Protokollid võivad sisaldada ka mehhanisme vigade tuvastamiseks ja parandamiseks. Üks olulisemaid protokolle on TCP, mis tagab usaldusväärse andmeedastuse ja andmete tervikluse. IP-protokoll vastutab andmepakettide aadressimise ja marsruutimise eest. HTTP-protokoll võimaldab veebilehtede edastamist üle interneti. FTP protokolli kasutatakse failide saatmiseks ja vastuvõtmiseks. UDP on kiire, kuid vähemmalt usaldusväärne protokoll, mida kasutatakse näiteks videokõnede ja mängude puhul. Protokollid töötavad sageli mitmel tasandil, sealhulgas füüsilisel, võrgulisel ja rakendustasandil. Lisaks turvaprotokollidele nagu TLS tagavad need vajaliku krüpteerimise ja autentimise. Protokollid võimaldavad seadmetel, ka erinevatelt tootjatelt, efektiivselt koostööd teha. Ilma protokollideta poleks tänapäeva internet ega võrgusidesüsteemid toimivad. Seega on protokollid arvutivõrkude alustalad ja võtmekomponendid. Need pidevalt arenevad ja kohanevad uute tehnoloogiate ja turvanõuetega.
Tabel: Arvutivõrkude protokollidega seotud mõisted
| Sõna eesti keeles | Tõlge vene keelde | Selgitus |
|---|---|---|
| Protokoll | Протокол | Reeglite kogum, mis määrab, kuidas seadmed arvutivõrgus omavahel suhtlevad ja andmeid vahetavad. Tagab andmete korrektse ja turvalise edastamise. |
| Andmeedastus | Передача данных | Protsess, mille käigus andmed liiguvad ühest seadmest teise võrgu kaudu, järgides protokolli reegleid. |
| Andmepakett | Пакет данных | Väike andmeühik, mida võrgus saadetakse ja vastuvõetakse; sisaldab teavet sihtkoha ja sisu kohta. |
| Aadressimine | Адресация | Protsess, mille käigus määratakse andmepakettidele sihtkoha aadress (nt IP-aadress), et need jõuaksid õigesse kohta. |
| Marsruutimine | Маршрутизация | Andmepakettide suunamine võrgus õige sihtkohani, läbides vajadusel mitu võrgusõlme. |
| Vea tuvastamine | Обнаружение ошибок | Mehhanism, mis kontrollib, kas andmed on edastamise käigus rikutud, nt kontrollsumma abil. |
| Vea parandamine | Исправление ошибок | Protsess, mis parandab tuvastatud vead andmeedastuses, et tagada andmete terviklikkus. |
| TCP | Протокол управления передачей | Usaldusväärne protokoll, mis tagab andmete korrektse ja järjekorras kohalejõudmise, kontrollides edastuse terviklikkust. |
| IP | Интернет-протокол | Protokoll, mis vastutab andmepakettide aadressimise ja marsruutimise eest internetis või võrgus. |
| HTTP | Протокол передачи гипертекста | Protokoll, mida kasutatakse veebilehtede ja muude veebipõhiste andmete edastamiseks internetis. |
| FTP | Протокол передачи файлов | Protokoll, mida kasutatakse failide saatmiseks ja vastuvõtmiseks võrgus, nt serverite vahel. |
| UDP | Протокол датаграмм пользователя | Kiire, kuid vähem usaldusväärne protokoll, mida kasutatakse rakendustes, kus kiirus on olulisem kui täielik täpsus, nt videokõned ja mängud. |
| Turvaprotokoll | Протокол безопасности | Protokoll, mis tagab andmete krüpteerimise ja autentimise, nt TLS, kaitstes võrgu suhtlust. |
| Krüpteerimine | Шифрование | Andmete muutmine loetamatuks vormiks, et kaitsta neid volitamata juurdepääsu eest. |
| Autentimine | Аутентификация | Protsess, mis kontrollib kasutaja või seadme identiteeti, et tagada turvaline suhtlus. |
| Võrgukiht | Сетевой уровень | OSI-mudeli kiht, mis vastutab andmepakettide marsruutimise ja edastamise eest võrgus, nt IP-protokoll. |
| Rakendustasand | Прикладной уровень | OSI-mudeli kiht, mis hõlmab protokolle, mis suhtlevad otse rakendustega, nt HTTP ja FTP. |
| Füüsiline kiht | Физический уровень | OSI-mudeli kiht, mis vastutab andmete füüsilise edastamise eest riistvara kaudu, nt kaablite või raadiolainete abil. |